Poolratasklošš-seelik

Just nii, ma oskan nii keerulisi sõnu! Tegelikult guugeldasin ükspäev seeliku õmblemise kohta üht-teist ja komistan poolratasklošš-seeliku õpetuse otsa (siin). See tundus piisavalt lihtne, et ise järele teha. Või noh vähemalt proovida.

Tuulasin kogu oma kangakapi läbi, aga midagi sobivat ei leidnud. Tegin siis esimese katse suvelise puuvillase kangaga, aga see osutus liiga jäigaks ning ei hoidnud hästi. Arvata oligi, aga vähemalt sain korra seeliku tegemise läbi katsetada.

Edasi läksin kangapoodi juba kindlamate mõtetega. Kuna tulemas oli ka Eesti 100. sünnipäev, siis tahtsin Eesti lipu sinist seelikut. Pärast teenindajaga konsulteerimist mõtlesin algul küll viskoosi peale, aga sobivat värvi ei leidnud, nii et ostsin lõpuks hoopis trikotaaži. Nagunii on see minu jaoks kõige tuttavam kangas.

Õmblesingi ülal toodud õpetuse järgi ühe seeliku valmis ning kuna kangast jäi just parasjagu üle, et ka tütrele sarnane teha, saigi nii. Sellised me siis vabariigi aastapäeval olime.

Õppida on veel tohutult palju ja vigu sai ka ikka mõlema seelikuga tehtud, kuid vähemalt on algus tehtud. Järgmine kord äkki katsetan juba korralikku lukuga seelikut ja pingutan rohkem ka allääre nimel.